Bütsantsi kunst

395. aastal jagunes Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riik. 
Ida-Rooma riiki hakati kutsuma Bütsantsiks, mille alla kuulusid arenenumad alad Rooma riigist. 
Bütsants oli põhilisemaid kreeka kunsti ja traditsioonide säilitajaid. Bütsantsi kunst oli väga toretsev ning väga välise hiilguse poole püüdlev (sealt ka väljend ''bütsantslik toredus''). 
Tekst: http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst

Arhitektuur

Enamus Bütsantsi kirikutest olid tsentraalehitised (ehk põhiplaani äärmised punktid olid keskpunktist võrdsel kaugusel). Kuulsaim on Apostlite kirik Konstantinoopolis.
Armastati ka kupleid. 
Ristkuppelkirik - põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. 

Et ehitada ristkülikukujulise ruumi kohale kuplid, leiutati viklid - sfääriline kolmnurga kujuline arhitektuurne vorm.

Empoor - rõdutaoline ruumiosa; külglöövid on kahekorruselised, nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi.

Alates 9. sajandist levis Bütsantsis viiskuppelkirik, mille põhiplaan sarnaneb ruudule, kuid kreeka risti kujuline osa on kõrgem. Kõrvalkuplid paiknesid madalamates nurkades, et keskne kuppel pääseks rohkem mõjule. 

Tekst: isiklik konspekt 
          Kangilaski."Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani".2003. 


Pildid: http://www.slideshare.net/Ximymra/butsantsi-kunst

Interjöör

Interjöör oli sünge ja raske. Inimfiguurid olid karmid ja pikaks venitatud. 
Alates 9. sajandist kujutatakse kuplil Kristust valitsejana inglite, apostlite ja prohvetite keskel. Apsiidi võlvis oli tihti ka Maarja kahe peaingli vahel. 
Sambakapiteele kaunistasid kas taimemustrid või loomakujutised. 


Talum - sammaste ja kaarte vahel paiknev rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokk. 

Tekst: isiklik konspekt

Bütsantsi kiriku sambakapiteel.
Pilt: Google Images

Hagia Sophia kirik

Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk, Hagia Sophia kirik, ehitati 6. sajandil. Selle ehitamise käsu andis keiser Justinianus I aastal 527. Kiriku ehitus algas aastal 532 ning kestis kuus aastat. Kuna bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi ühendasid Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest kaks erinevat ehitustüüpi - basiilika ja tsentraalehitise - ning said kuppelbasiilika. 
Kiriku kesklööv on 77 meetrit pikk ja seda katab kaks poolkuplit ja üks kuppel. Kuplis olevad aknad tagavad ruumile väga hea valgustuse.
Interjöör
Kiriku seinad olid kaetud mosaiikidega. Lagi oli kaetud kuldmosaiigiga, mis peegeldus kiriku seintel. 
Tänapäeval
Tänapäeval on Hagia Sophia kirik kasutusel muuseumina, kuid tema välimus on muutunud. 1453. aastal vallutasid Türklased Konstantinoopoli ning muutsid kiriku mošeeks (katsid ära mosaiigid, ehitasid minaretid).
Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Hagia_Sophia

Mosaiigid ja ikoonid

Bütsantsi maalikunsti ei ole väga säilinud, sest Väike-Aasia ja Kreeka jäid 15. sajandil türklaste kätte. Islami usk keelas elusolendite kujutamist kunstis, seega hävitati Bütsantsi kunstipärandit türklaste poolt. 

Bütsantsis endas käis võitlus ikonoduulide (ikoonide pooldajad) ja ikonoklastide (ikoonide eitajad) vahel. Ikonoduulid pidasid usulise sisuga pilte pühadeks objektides, osaliselt isegi uskudes, et pildid võivad imet teha ja usklikke aidata; ikonoklastidel oli sama põhimõte nagu islamiusulistel: pühade asjade kujutamine pildid on nende pühaduse teotamine. 

Tekst: Kangilaski."Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani".2003. 

Mitmed olulised Bütsantsi kujutava kunsti teosed on säilinud väljaspool Bütsantsi, nt. Itaalias ja Venemaal. Üks kuulsamaid näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid.
Inimesekujutus: 

• figuurid saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud
• Toretsevad riided (ei saa aimata kehavorme)
• Väiksed näod, suured silmad. 

Figuurid asusid tihedas reas. Mosaiikpiltide värvid on teistugused kui antiikajal - ei taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Kuldne taust.
Mosaiigid väljendavad keisri ja tema kaaskonna ajatut ja igavest kohalolekut. Ei ole konkreetse sündmuse kujutis. 
Kuldne taust.

Tekst: Kangilaski."Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani".2003. 

Ikonoduulide õitsenguga tuli kaasa keisrikultuse taandumine ja Kristuse-temaatika mitmekesisem käsitus. Erinevaid Kristuse rolle saab näha Daphni kloostri kirikus Kreekas.
Hilisemat ikoonimaali iseloomustab varasemaga võrreldes suurem hingesoojus.  
Rooma kunstis kasutatud surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. 
Vanimad ikoonid on maalitud enkaustikatehnikas; 8. sajandil võeti kasutusse temperavärvid, mis segati looduslike sideainetega (munavalge, mesi vm). 
Kõige levinum temaatika oli Maarja Jeesus-lapsega.  
Ikoonimaal jälgis rangelt reegleid, kuid siiski oli ikoon kordumatu ja erines teisest. 
Kujutamisviis:

• Kuldne foon 
• Rikkalik riietus 
• Pehmejooneline nägu ja käed
• Keha tõrjumine
• Suursugune hingelisus

Ikoonidel on graatsilised jooned ning säravad värvid. 
Ikonostaas - ikoonidest koosnev sein. 

Tekst: Kangilaski."Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani".2003. 

Bütsantsis oli rikkalik tarbekunst. Eelistati kalleid materjale ja keerulisi tehnikaid. Puudus ümarplastika. 


Tekst: Kangilaski."Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani".2003.