- Vanagootika 12.saj. lõpp - 13.saj. algus
- Kõrggootika 13.-14. saj.
- Hilisgootika 15.-16. saj.
- Sünd Prantsusmaal
- Juhtivaks kunstistiiliks arhitektuur
Gooti hoone on kõrgustesse pürgiv, vertikaaljoontele allutatud. Ühtlane põhiplaan.
Roidvõlvide raskust kannavad piilarid, külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared, mida omakorda kandsid tugipiidad.
Roidvõlvide raskust kannavad piilarid, külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina tugikaared, mida omakorda kandsid tugipiidad.
Tüüpilised olid raidkaunistused: fiaalid (ehistornid, et varjata tugikaarte ja tugipiitade raskust), ristlillikud, krabid.
- Kaks läänefassaadi torni.
- Üks torn nelitise kohal.
- Peafassaadis kolm teravnurkset portaali.
- Portaalide kohal kolmnurksed ehisviilud - vimpergid.
- Keskmine portaali kohal ümmargune roosaken.
- Kõrgemal pühakute kujud teravkaarelistes nišides - nn. kuningate galerii.
Tekst: isiklik konspekt.
- Inglismaa kirikud on madalad, tugikaari polnud (või lisati hiljem). Kõige võimsas torn oli nelitise kohal. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid.
- Saksamaa ehitab prantslastega sarnaseid hooneid. Hooned olid lihtsustatud.
- Itaalias segunes gooti tugevalt sees olevate romaani stiili ja antiikkunsti traditsioonid.
Tekst: isiklik konspekt.
Kujutav ja tarbekunst
Skulptuur ja maalikunst iseseisvate kunstiliikidena 14.-15. sajand.
Gootika skulptuur imetleb ja austab krislikku sõnumit ja väljendab õndsustunnet. Gooti ornamentika ehitistel ja esemetel kujutab taimelehti loomutruult. Selle kõrval esineb ka abstraktne (kuid geomeetriliselt süsteemipärane) ornamentika.
Inimest kujutades kõige olulisem hingeelu avamine. Süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena.
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003.
Gootika skulptuur imetleb ja austab krislikku sõnumit ja väljendab õndsustunnet. Gooti ornamentika ehitistel ja esemetel kujutab taimelehti loomutruult. Selle kõrval esineb ka abstraktne (kuid geomeetriliselt süsteemipärane) ornamentika.
Inimest kujutades kõige olulisem hingeelu avamine. Süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena.
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003.
Chartres'i katedraali läänefassaadil:
Itaalia reljeefkunst:
| Reims'i ja Amiens'i katedraali figuurid:
Saksamaa:
|
Vitraažkunst
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003. Pilt: Jumalaema kiriku põhjapoolne roosaken (Pariis). |
Itaalias:
- Bütsantsi mõjud: seinamaal ja tahvelmaal
- Väiksemad aknad
- Giotto di Bondone - seinamaali suurmeister. Firenze koolkond
- Simone Martini - Siena koolkond.
Miniatuurmaal:
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003.
- Põhja pool Alpe
- Tasapinnaline taust
- Figuurid ümaramad (valgus-vari)
- 14. saj. II poolel meistrid, kes kujutavad maastikulist fooni
- Vennad Limbourg'id - tegid rikkalikku maastiku- ja arhitektuurikujutust.
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003.