Kreeka ja Rooma kõrgkultuuridega arenes samaaegselt rändrahvaste ehk nomaadide kultuur. Nad elasid väga suurel alal, mis ulatus Hiinast Ungarini. See maa-ala oli sobivaim karjakasvatuseks. Paremate karjamaade otsingul läbisid rändrahvad tohutuid vahemaid Üldiselt ei kujunenud nomaadidel püsivaid elualasid, kuid neil arenesid välja tööjaotused ja käsitööoskused. Rändrahvad võitlesid eluruumi pärast, kui sellele vaatamata esines nende vahel ka kaubandussuhteid. Stiilide levikut soodustas nomaadide vaheline kaupade (ka kunstilise tähendusega kaupade) vahetamine.
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003.
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003.
Sküüdi hõimud
Elasid 7. saj eKr - 3.saj. pKr Doni ja Doonau jõe vahelisel alal. Läänepoolsed sküüdid on põlluharijad, kellel tekkis ülikute kiht ja hiljem riik (keskus: Krimm). Sarmaadi hõimud hakkasid sküüte läänepoole suruma 2. sajandil pKr. Rändrahvaste kunsti on kõige rohkem leitud ülikute haudadest. Sküütide ülikute hauakambreid kutsutakse kurgaanideks. Krimmis asuvast Kul-Oba kurgaanist on leitud kulla ja hõbeda sulamist vaas, millel kujutatakse sküütide elu. Vaasil on näha kreeka mõjutusi, kuid kurgaanidest on pärit ka leiud, mis on tehtud rändrahvastele omases loomastiilis. Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003. Pilt: Kul-Oba vaas. Google Images. Loomastiil
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003. Pilt: Sküütide käsitöö, loomastiil. Google Images. |
Kulda ja hõbedat kasutati filigraantehnikas. Väärismetallist traat joodeti metallist alusele, millele oli puistatud metalliterakesi.
Kasutati ka emaili. Kärgsulatuse tehnikat kasutades joodeti metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustasid kujutise kontuurid, mis omakorda seest täideti emailiga.
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003.
Kasutati ka emaili. Kärgsulatuse tehnikat kasutades joodeti metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustasid kujutise kontuurid, mis omakorda seest täideti emailiga.
Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003.
Keldid
Keldid olid I aastatuhandel eKr ja meie ajaarvamise esimestel sajanditel Kesk- ja Lääne-Euroopas suurim rahvas.
Nad jätsid endast maha mitmed legendid nt. jutustused kuningas Arturist ja võlur Merlinist.
Keldi mütoloogia: loodusjõudude austamine, nende preestrid korraldasis rituaale tammehiites.
- Kujunes sõdalastest ülemkiht ja pealikud
- Tungisid 3.-4. saj. Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse.
Nad jätsid endast maha mitmed legendid nt. jutustused kuningas Arturist ja võlur Merlinist.
Keldi mütoloogia: loodusjõudude austamine, nende preestrid korraldasis rituaale tammehiites.
Visuaalne kunst
| |
Viikingid
Kui Mandri-Euroopas ja Britannias olid juba tekkinud kristlikud riigid, algas Skandinaavias viikingite väljatung. Osad neist olid rahulikud (Island, Gröönimaa, Venemaa), kuid enamus viikingid tegid röövretki. 8-10. saj. on viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg. Rikkalikud hauapanused: terved laevad, relvad, vankrid, saanid, piltvaibad, puuskulptuurid jm. Rahvakunst ei piirdunud metallitööga, puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja loomakujutistega. Viikingid armastasid eredaid, kontranstseid värve. Viikingite kunsti väga heaks näiteks on ruunikivid (püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks), neil on ruunikirjas tekstid ja laevade ning inimeste kujutised. Tekst: J. Kangilaski. "Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani." 2003. |
Merovingid
8,-10. sajand. Rahvaste rändamise aegne kunst. Kunstis kõige tähtsam koht oli rahvaloomingul ja kunstkäsitööl (tarbekunst).
Tekst: isiklik konspekt |